Seitseteist Kevadist Hetke Vennaskond

Üht sekundit ära tühiseks iial pea
See teise suuna võib anda su retkele
Kui kuulidest nii kuuled vingumist peas
Neist hetkedest, neist hetkedest, neist hetkedest

Ja igal neist eri kõla on, oma laul -
Üks minut rõõmu täis, teine nii murelik
Kord silmapilk toob häbi, kord jälle au
Üks uttu haihtub, mõni hetk ei suregi

Hulk veepisku, nii väikseid, pilvepaost
Kord vihmana kui hoogsalt hakkab voolama!
Suur silmapilk, see tähtsaim meie jaoks
See laseb meil nii tihtigi end oodata

See tuleb kord nagu põuakuul värske sõõm
Kui kogub janus muld jõudu neist piiskadеst
Pea kohustust sa meeles, kestab siis rõõm
Ja saadab sind ka hеtkel, mis jääb viimaseks

Kuis möödub meist, et ei märkagi, põgus viiv
Ja ometigi neist saavad kord sajandid
Kus lõpetus, kus algus, kas seda siis
Me mõistame, kas teamegi ka alati

Üht sekundit ära tühiseks iial pea
See teise suuna võib anda su retkele
Kui kuulidest nii kuuled vingumist peas
Neist hetkedest, neist hetkedest, neist hetkedest